Seal oleks töö soove, kuid see on raske sattuda töö

Isaac Amichia tuli Soome põgenikuna Elevandiluurannikust riigi kodusõja tagajärjel 12 aastat tagasi. Pärast Elevandiluuranniku presidendi abina teenimist allutati Iisak presidendi vastaste poolt tagakiusamisele ja teda ründati eluohtlikult. Pärast rünnakut veetis Isaac kolm nädalat metsades peidus. Verega leotatud riided ja haavad põlevad, oli ta lõpuks sunnitud abi otsima. Ta julges majja, kus ta lahkelt vastu võeti. Olles piisavalt taastunud, õnnestus Isaac riigist põgeneda. Ta sõitis Soome eesmärgiga asuda ELi varjupaigataotlejana.

Pärast mõneks aastaks Soomes viibimist sai Isaac internatuuri Kuopios asuvas lasteaias. Praktika lõppes, kuid Iisaku tööisu ei peatunud. Ta oli eriti huvitatud õendusabi. Sooja südamega Iisaki jaoks tundus inimlähedane töö hästi sobivat. Oma sõprade abiga sai Isaac minna internatuuri hooldekodusse. Isaac oli rahul eakate ja enamik eakaid koos temaga. Mõne jaoks oli nahavärv takistuseks. Isaac märkas, et sageli ei olnud eakal mehel aega süüa rohkem kui lusikatäis oma toiduosast, enne kui õde salve ära võttis. Isaac otsustas alustada eakate toitmist. Talle osutati siiski, et treenimata ei tohtinud tal seda teha. Tööandja sõnum oli, et juhiste eiramine tooks kaasa praktika lõpetamise.

Isaac taotles praktilist õendusharidust. Keelekatset ta siiski ei läbinud, kuigi ta tegi praktilises elus juba soome keeles just fine. Väsimatu noormees taotles keelekursust, millele järgnes üritab uuesti kooli minna - sama tulemusega. Töö vanurite hooldamisel jäi unistuseks ja Soome kaotas halvasti vajaliku, motiveeritud hooldustöötaja.

Iisaku kogemused tõmbavad kurva pildi Soome integratsioonisüsteemi töövõimetusest. Seda ei tohiks juhtuda, sest me peame suutma realiseerida ka sisserändajate potentsiaali tööjõupuudusest mõjutatud sektorites. Paljud haritud sisserändajad Soomes peavad ootama aastaid, et saada tööle. Integratsiooni puudumine toob kaasa sisserändajate väljajätmise ühiskonnast, paljastades neid muu hulgas kuritegevusele. Näiteks Eestis hoolitsetakse tööle jõudmiseks vajaliku bürokraatia eest ühest peatusest. Soomes peab sisserändaja muu hulgas ühendust võtma Migri, TE teenuste ja maksuhalduri poole. Vastuvõtukeskustes on ergutav lõks, kui töö saamine tähendab eluasemetoetuse ja heaoluhüvitiste kaotamist. Jätkusuutmatud näivad ka lood Soome tulevatest arstidest või õdedest, kes pannakse praktikasse meditsiiniõe koolitusse, et saada tööle.

Integratsiooni seisukohalt on keeleõpe kõige lähtepunktiks. Keele õppimine on traumaatilistele inimestele sageli raske. Riiki tulnud inimestele oleks oluline anda võimalus õppida lisaks kursustele oma töö raames ka keelt. Samuti on bürokraatlikud takistused keeleoskuse parandamiseks kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate elanikkonnast eelkõige. Täna, sisserändajad, kes on olnud Soomes rohkem kui kolm aastat, ei saa õppida keelt töötushüvitisi. Me peame selleks muutma.

Üha rohkem sisserändajaid tulevad Soome koos perega. On vaja võtta kogu pere integratsiooni keskmesse ja kaaluda, milliseid toetusmeetmeid iga pereliige vajab. Samuti tuleb hoolitseda selle eest, et vanem, kes hoolitseb laste eest kodus, saaks Soome ühiskonna osaks. Me ei saa endale lubada välistades mis tahes sisserändaja, ega talent meie riigis jääda suluseisus.